Argipäev

Hommikust saavad nii kiiresti õhtud. Igal õhtul käime Celliega pikal jalutusringil. Kuna valgustatud jalakäijate tee on autoteele nii lähedal, siis koer peab see aeg rihma otsas olema. Aga meie kodu lähedal on üks väike platsike, mis jääb natuke eemale sõiduteedest ja seal saame koera lahti ka lasta. Meie jalutuskäik lõppebki alati seal platsil, kus viskame pulka kuni koeral keel ripakil suust väljas. Siis lähme koju ja õnnelik-väsinud koer poeb kohe pessa magama.

Uues kodus on Celliel lubatud olla elutoas ka madratsi peal.