Cellie on 8-kuuseks saanud, ootamatult meilegi.On juhtunud nii mõndagi huvitavat.
Jänese-kassi aasta esimesel päeval, 3.veebruaril, toimus meie iganädalane pesakonna ühine jalutuskäik. Mäletan, et Hiina saatkonna juures toimus suur ilutulestik. Meile jalutades seda eriti ei paistnud, küll aga oli paukusid kuulda. Cellie reageeris nendele haukudes. Üritasime ta tähelepanu eemale tõmmata lumepallidega, see toimis.
Ma ei tea, kas seda võib seletada kassi-aasta saabumisega, kuid viimasel ajal võib meie kassi Nässut sageli leida Cellie puurist magamas. Nõnda nad siis korda-mööda magavad seal. Celliel on neid magamisasesid rohkem kui üks- seega teda ei häiri see üldse.
Juba paar nädalat tagasi märkasin, et Cellie tahab eriliselt palju lähedust. Pidevalt tahab sülle magama saada või sussi peal istuda. Samuti võis täheldada ema-rinna-imemise instikti olemasolu Celliel: ta nätsutas on pesa või rätiku nurka. Treener Nataljalt küsisin selle kohta. Ta arvas, et see võib tähendada, et jooksuaeg on lähedal.
Ja tal oli õigus. 2 päeva enne Cellie 8-kuust sünnipäeva hakkaski tal jooksuaeg. Natalja soovitas koerale palju mõttetööd kodus anda, et tal kergemalt need nädalad mööduks. Trennis võime ka edasi käia. Üldiselt midagi väga muutunud ei ole seoses jooksuajaga. Tundub, et Cellie tahab lihtsalt rohkem lähedust- ikka üritab end sussi peale istutada või muudmoodi tähelepanu endale saada.
Trennis on lisandunud uus element: kiik-poom. Harjutused sellel on edenenud meil erilise vaevata.
