Thursday, August 26, 2010

Juba neljas päev


Cellie käis täna esimest korda rannas. Mõtlesime, et võiks harjutada veidi rihma otsas jalutamist. Cellie sai korra isegi käpad märjaks mereveega. Ka liiva sees sai veidi kaevatud. Rihma otsas ta reageeris ütlusele "siia", kuid enamus ajast ta siiski tormas ringi. Ta tahtis ka igasugu käbisid närida. Kui rannast ära hakkasime minema, siis Cellie rabeles süles ja oleks veel tahtnud liival ringi joosta.

Kolmas päev kodus

Cellie`t külastasid mitmed uudishimulised- meie sõbrad. Enne külaliste vastuvõttu tuli kodu pisut korda seada. Eriti huvitav oli Cellie`le põrandapesu- tahtis kogu aeg lapi otsas rippuda. Muidugi keelasin tal seda teha ja juhtisin ta tähelepanu mänguasjadega. Tolmuimejaga tuli ka tal sõbraks saada.
Cellie reageerib enamikel juhtudel juba käsklustele "siia", "istu" ja "lama". Muidugi eeldab ta, et saab seepeale maiust.
Teda paitades on tunda selja keskosas juba pisut karmimate karvade olemasolu.
Kassiga suhtlemises on mu meelest toimunud edusammud: koer ei haugu, jookseb kassile järele vaid siis, kui kass hakkab jooksma (kui kass liigub hästi aeglaselt, siis koer vaid jälgib teda).

Wednesday, August 25, 2010

Teine päev-Cellie kohtub oma õdede ja emaga

Sõitsime külla Anne perele. Seal toimus esimene pesakonna kokkutulek peale kutsikate lahutamist emast. Algul tuli koertel oma positsioonid paika panna. Paistis, et väike õde Candy sinna positsioonivõitlusse ei kippunud. Vanem õde Berta ja Cellie tahtsid mõlemad algul emaga jõudu katsuda, kuid Cellie lõpuks taandus. Tegelikult polnud seal midagi vägivaldset nende mängus- koerad lihtsalt mürasid omavahel. Kõrvalt vaadates tekkis aga algul päris kõhe tunne. Paistis, et Berta ja Elsi mängisid omavahel kõige hoogsamalt. Cellie leidis endale näritava "sussi" ja tegeles sellega, üritades seda teiste eest ära peita. Tore oli! Kahjuks kauaks jääda ei saanud.
Õhtul oli teine külaskäik veel plaanis. Käisime Lasnamäel Viljari sünnipäeval. Seal oli 3 väikest last, kes kõik tahtsid Cellie`ga tuttavaks saada. Cellie suhtus lastesse hästi ja lubas end süllegi võtta.
Öösel tahtis Cellie voodisse ronida, kuid juhatasime ta tagasi oma pessa. Korra ärkas ta üles öösel- läks vett jooma, peale seda juhatasin ta kohe ajalehele pissile. Siis läks Cellie tagasi magama oma pesasse.

Esimene päev kodus

Hommikul tuli Cellie`l koos kassiga koju jääda. Kass ja koer tuli igaks juhuks muidugi üksteisest eraldada. Niisiis veetis Cellie need tunnid esikus. Kui koju tulin, siis Cellie ärkas ja tervitas.
Üritasin Nässul ja Cellie`l lasta üksteisega tutvust teha. Kass viibis aknalaual, koer enamasti tahtis ta peale haukuda, kuid keelasin. Esimesel päeval kass ligi ei julgenud tulla- viibis kõrgetes kohtades, kuhu kutsikas ei ulatunud.
Sel päeval külastas meid Anet ja Teele ja mu isa. Cellie oli suur sõber kõigiga.
Õhtul sõitsime autoga ringi. Cellie algul kraapis ja näris hoolega puuris, siis aga jäi magama.
Ka Lasnamäel sai külas käidud. Cellie tegi seal ilusti ajalehe peale pissi- tubli koer! Vanaema oli koerast eriti vaimustuses. Külas väsis ta nii ära, et ei jaksanud sammugi astuda ilma, et taas unne ei vajuks.
Päevale järgnev öö möödus taas rahulikult.

Cellie esimene öö kodus

22. augusti õhtul tõime oma uue pereliikme Cellie koju. Autos sõitis kutsikas minu süles. Kodu autosõidu aja ta niuksus ja rabeles. Üritasin teda igati rahustada.
Kui koju jõudsin, panin Cellie oma puuri, et Nässu (meie 3-aastane kass) saaks temaga ohutult tutvust teha. Cellie näitas kohe iseloomu ja hakkas urisema-haukuma, kass oli üsna rahulik. Siis lahutasime loomad üksteisest- kassil tuli öö veeta köögis, Cellie`l aga meie juures toas.
Esimene öö möödus väga rahulikult. Üles ärkasime vaid mõned üksikud korrad, kui koer külge keeras, aga üldiselt ei olnud niuksumistki.