Cellie naudib lund. Kui ta leidis lumehunniku, hakkas ta kohe kaevama, liugu laskuma ja selili püherdama. Ja nii möllas ta (õnneks oli puhas lumi) umbes 5 min, me seisime kõrval ja naersime. Järgnes muidugi see, et tõi lumepalli suus jalge ette, et seda talle visataks.
Lund on vähe, aga talve tunne on nüüd küll juba tekkinud.
Täna lõi Celliel välja jahiinstinkt. Jõe ääres jalutades hüppas Cellie ootamatult vette plaaniga part kinni püüda. Me olime hämmingus. Õnneks tuli ta kutsumise peale veest välja. Mulle tundus, et seal oli piisavalt sügav- koera jalad põhja ei ulatunud. Veest välja tulles hakkas ta selili lumes püherdama, et end kuivatada.
No comments:
Post a Comment