2. septembril külastasime koerte trenni

Cellie´l oli üks väga tore õhtu, kui käisime vaatamas, kuidas tema sugulased trenni tegid. Kerges vihmasajas sai aega veedetud mitmete russelitega. Algul oli kuulda suurte koerte urinat- Cellie tundus tüütu mängukaaslane olevat. Väga huvitav oli siis kui koerad rihmadest lahti lasti ja nendega väiksele jalutusringile suunduti: koertekari jooksis üheskoos rõõmsatena. Cellie oli väga tubli, sest kui teda enda juurde kutsusin, siis tormas ta kohe minu suunas.