Paar päeva sai taas maal veedetud. Seekord võtsime pika flexi-rihma kaasa. See oli päris mugav- ta sai mõnusalt ringi joosta. Pärast sai ta ka lahtiselt õuel nuuskida. Ta püsis ilusti meie läheduses. "Siia" ütluse peale jooksis kohe kohale. Cellie sai ka mutimullaaugus pisut kaevata. Mingil imelikul põhjusel üritas ta mitmel korral mul püksisäärest kinni võtta, samal ajal kui kõndisin- ütlesin mitu korda "ei" ega liikunud paigast. Mõtlen, et see ehk tulenes sellest, et mul "maatöölõhnalised" teksad jalas olid. Loodan, et ta mu keelamisest ikka aru sai- loodetavasti ei muutu see harjumuseks.
No comments:
Post a Comment